Saturday, October 3, 2009

"Nad tahavad


meid lahku ajad, ja mind üksi jätta."
Ah, mida ?
"Jah, jätavad mu üksi, neil suva. Me läheme tülli, sest nad tahavad."
Ah, mida?
"Jah, nad tahavad seda, kuid me ei jäta, me ei tülitse, me jääme kokku!"
Ise ka aru saad, kellega räägid?
"Jah, muidugi, Ema Teresa."

***

"Kas Sa tõesti lased neil tühistel asjadel meie suhet mõjutada?"
Ah, mida?
"No sellistel pisiasjadel, meie elu."
Ah? Pole olemas meid, oleme mina ja sina, nüüd palun lahku!

***

"Egas ma igaühe jaoks ei sõida teisest Eesti otsast siia."
Ah, Sa sõitsid minu pärast?
"No muidugi.Rohkem ma seda ei tee!"
Ah, no selge. Ok. tsauu!
" Rumaluke, 24 tunni jooksul ei tee ma seda"

***

Sinuta ma ei saa, Sinuga ma ei saa! Mõistmatus, arusaamatus,
kuid täna ma võitleks. Võitleks ja ei hooliks! Igavesti?

Tuesday, September 29, 2009

vajan veel!


Nad kõik räägivad, et poleks iial uskund, et ühel hetkel juhtub see...
Nad kõik ütlevad, et nad poleks iial uskunud, et räägivad sõnu, mida alati arvasid hoidvat vaid endale...
Nad kõik ehmuvad, kui avastanud, et on käitunud nii, nagu hetk tagasi...
Nad kõik arvavad, et selline päev, ei tule neil iial...

Täna hommiku viisin oma auto parandusse, teadmata kuhu kahe hoone vahele. Helistades, soovides teada, kas olen õiges kohas, paitas mu kõrvu mõnus hääl (ohkan ja mõtlen, tahan veel...).
Sada ja kümme viga veel peale. Kell on lõuna ja kuna ma pidin tööle minema, helistasin taas, mille vastuseks sain, et läheb aega aga lp remontnik tuleb mulle järele ja viib tööle. Oooooo :) Nii see oligi!

Kell 17.00, kui sain kõne "Sinu" vormis. Armas. Täisteenindus, mu terve auto toodi mulle töö juurde ära, et ma õhtul ei peaks pimesi üksi kõndima koju.

See mõnus sügisene õhtu, need silmad, see keha, see jahe tuuleiil, need sõnad, see meeletu soov...

Passion, please once again!

Saturday, September 19, 2009

igatsen


Mul ei ole Su pilt.
Mul pole luba Su üle.
Mul ei ole teadmist, kus oled.
Mul ei ole...

ei saagi olla, sest , Sa oled olematu

Sa oled keelatud.
Sa oled kinni.
Sa ei saa teisiti.

Mul on armastust täis ideaalsed mälestused!

Sunday, September 6, 2009

40 minutit


On septembrikuu neljapäev ja ma lähen tööle. Viibin seal kella 22.00ni ja siis koju. Päev on üllatavalt väsitav, kuid võtan ette veel projekti, mis vaja läbi vaadata ja vead paranda. Kell on rohkem kui öö, ja siirdun magama. Natuke rohkem,kui mõned tunnid magatud, ärkan ma kell 7.00, sest vaja on minna pildistamisele.. valimised ju uksetaga :) Sõbranna peale võtud, fotokad, riided, make up ja muu stuff olemas, sõit linnast välja ja tundide kadu. Kell on reedel juba 13.30. Sööstan kiirelt tagasi koju, et ampsata midagi suhu ja siirduda taas tööle. Reede, seega päev päris grazy. Õnneks, on kell juba 21.00 ja hakkan vaikselt end peole minekus sättima. Jah, ma olen endiselt tööl ja seda veel terve tund :). Sukad jalga, triigitud pluus, tumedad püksid, make :) ja kell on 22.00 Head aega töö. Kodus aga kiire dresscode vahetus, kuna nii polnud hea. A.S. ootas juba mind ja siirdume M ja K juurde. Rahvas koos, jõuame veel tasuta 6teist kannu. Muusika jätab algul soovida, kuid meie kolm tantsulõvi suudame kõigega tantsida, seega kaks ja pool tundi veedame me tantsu vihtudes, keha katmas meeletu kuumus ja tapvad pilgud. Kell on öösel 1.30 ja tantsimisest aitas, vajan vaheldust, seega M ja K viidud koju ja A.S sõidab minuga nüüd mu kõige nunnuma juurde. Ta on kalal oma sõpradega ja me ühineme.

Ilus maja, olles eemal autode mürast ja linna kärast. Mets, jõgi, meeletu rahulolu ja sümpaatsus. Kontsakingad vahetatud kummikute vastu, joovastus vahetatud armastuse vastu. Lihtsalt niii palju naeru, nii palju mõnusat olukordi, nii palju ideaalsust!

Minu esimene paadisõit :) Minu elu esimene uune kogemus roolis olla mootorpaadil. Minu esimene tõeline hoolivustunne. Minu esimene samm lähemale keelatud armastusele...

Ma jõuan koju laupäeva hommikul, kui kell näitab telefonil 6.00. Otsin üles äratuskella, kuhu sisestan : äratus, laupäeval 6.40. Hästi läheb!

6.40 ma tõusen ja sõiidan tööle, viibides seal kella 15.30ni, tundes, et suren joovastusest ja väsimusest, kirest ja pöörasustest. Tööpäeva lõppedes ma sõidan 70 km, et minna võtta kartult maal.

Läheb 38 tund olla üleval. Ideaalne on!. Hea on!. Mälestust keelust on ilus!

Thursday, August 27, 2009

Minu!

* Ma söön hetkel rostinatega kohupiima ja porgandit. Seega ära looda, et järgmine lugu normaalsem oleks, kui mu rikkalik söögilaud.

Ükskord oli miski minu oma. Ta oli kingtus, pärand, mälestus või hoopis miski, mis võibolla pole üdldse märkimisväärne, Sinu jaoks. Mina, aastaid vana 21, lootusetu romantik, siis lausa jäädvustasin seda. Vanaduspõlves hea vaadata ja mõelda, et "pole olemas". Seda enam, et ta oli vaid minul mõned päevad, kuid terve elu käis ta ümber. Ta oli tihti thelepanu keskpunktis ja mina pidin vaid lihtsalt eemalt vaatama. Oli see kõik päris raske mu jaoks, kuid siiski, olin õnnelik!

Ta oli niii armas, selline pisike ja truu. Ta oli ka siis olemas, kui nutsin või naersin. Kui ta tuli, ütles ta kohe, et on vaid natukene ja ta pidas oma lubadust. Tubli. Ta armastas punast ja kehaosadest eelstas ta kaela.

Ta tuleb äkki taas. Loodan?!
Ta oli maasikas mu kaelal, armastusest ja kirest.

Tuesday, August 11, 2009

Sunday, July 5, 2009

suurepärane!

Aeg läheb, sõbrad jäävad kaugemale, kaugemale, kaugemale....

Reede hommiku, kui koju sõitsin, tegin kõne oma ühele suurepärasele sõbrannale. Plaan oli peas välja pakkuda õhtuks midagi. Jippikaaa jeeee, ta oli nõus :)
Kuhu, mida, miks......
Võru ja madhouse :)Tõelised klubipiffid, tõeliselt mõnus.
Ikka vähe.
Kõrtsu ka vaja! Saab! Kell on hommiku 4 ja ma olen tantsinud 5 tundi. Ma olen märg, kohutavalt märg, kuid suurepäraselt õnnelik, õnnelik, õnnelik!
Mul oli niiiiiiii tore, meeeletult hea!

Aitäh Külli! ja ka Siivi!